RAKVERE

VANALINN

Rakvere linna vanim asustus paiknes praegusel Teatrimäel. Rahvapärimuse järgi asunud siin kunagi kauges minevikus linnavärav, mida valvasid kahel käpal kõndivad karud. Verejanulised loomad ei lasknud kedagi läbi. Vaid südapäeval, kui päike kõige kõrgemal, eemaldunud karud väravast ja siis pääsenud talupojad oma kauba- ja andamikoormatega linna ja linnusesse. Millegipärast kutsutud siis paika Põrguväravamäeks.

Teatrimäel elasid karjakasvatajad ja põllupidajad juba I aastatuhande esimesel poolel. 14. sajandi alguseks oli muistsest asulapaigast saanud kaubitsemiskeskus. Üha enam koondus asulapaika ka käsitöölisi ja nii hakkas kujunema linn, mis sai 1302. aastal privileegid - Lübecki õiguse. Linn kandis siis nime Wesenberg.

16. sajandi esimesel poolel asus teatrimäel frantsiskaani mungaordu klooster, mille müüridest osa avastati arheoloogiliste kaevamiste käigus. Esialgu Tallinnasse kavandatud klooster rajati Rakverre 16. sajandi esimese kümnendi lõpul ja hävis juba Liivi sõjas 1559. aastal.

17. sajandil kujundati kloostri asupaigast Rakvere mõisasüda. Rakvere mõis on kuulunud kolmele aadliperele: Brederoded, Tiesenhausenid ja Rannenkampffid. 1919. aastal mõis riigistati ja 19. sajandi keskel ehtatud häärberist sai nüüd rahvamaja, hilisem teatrihoone. (teatrimaja avati 24. veebruaril 1940. aastal piduliku aktuse ja balliga). Üle aasta saab Rakvere Teatri eestvedamisel teoks populaarne teatrifestival Baltoskandal.

Lauluisa Kreutzwald, rahvaeepose "Kalevipoeg" koostaja, on pärit Lääne-Virust Jõeperest, üles kasvanud Rakvere külje all Kaarlis ja õppinud linna kahes koolis. Tema mälestussammas püstitati 1937, kui möödus 55 aastat selle kuulsa eestlase surmast ja ühtlasi 75 aastat "Kalevipoja" ilmumisest.

Pronkstarvas Vallimäe loodenurgal (skulptor Tauno Kangro) avati rakvere linna 700. juubelisünnipäeval 2002. aastal. Tarvas on 5 m kõrge ja seisab graniitalusel, mille külgedelt saab lugeda olulisi andmeid Rakvere ajaloost, ühtlasi leiduvad seal skulptuuri heaks annetusi teinute nimed. Tarva kuju asub siinsel kõrgel valliserval muidugi seetõttu, et muistsete eestlaste linnus Vallimäel kandis Tarvanpää nime.

Rakvere Vallimäel on aegade vältel olnud mitu linnust: Tarvanpe (puitlinnus, pole midagi säilinud, Wesenberg (13. saj taanlaste kivilinnus, Wesenberg - Tarvanpää alamsaksakeelne tõlge). Rakvere linnuse kui sõjalise kindluse ajalugu jõudis lõpule 17. saj alguses. Ulatuslikumad renoveerimistööd algasid aga alles aastal 1975.

Rakveres on toimunud Kalevipoja ja Rooma lepingute ettelugemine, Eesti meeste tantsupidu, ülemaailmse tähtsusega spordiüritused.

Odette Kirss, "Jalutaja teejuht", Rakvere, Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2007, 167 lk (kasutatud 7-24 lk).