Millal saabus esimene inimene Lahemaale, on raske öelda. 10 000 aastat tagasi asusid Joldiamerre ookeanist sisserännanud kalad ja ulukid – toit inimesele. Küllap juba siis jäid mererannale esimeste küttide ja kalapüüdjate jäljed. Kiviaja inimene ei rajanud paikset kodu, vaid liikus metsloomade ja kalaparvede kannul. Meie muistne esivanem oli lüli ökosüsteemis, tema tegevuse jäljed kadusid looduse ringlusse. Sellepärast on neist rändureist meie ajani säilinud väga vähe silmale nähtavat ja käega katsutavat. Kuid siiski. Võhma Tandemäelt väljakaevamistel leitud kvartsikillud, kui tõendus muistse tööriista valmistamisest, kuuluvad mesoliitikumi, keskmisesse kiviaega, s. o. 8.- 4. aastatuhandesse enne meie ajaarvamist. Kivikirve, oda ja noole kõrval olid juba tol ajal tuntud võrk, õng ja ahing, ilmselt ka mõrd. Umbes 4000 aastat tagasi lisandus lõuna poolt meie soome-ugri elanikkonnale balti hõimude esivanemaid. Nende vene- ehk paadikujulisi kivikirveid on leitud Sagadist, Vatkust ja Uurist.
Kuigi juba tol ajal võidi rajada esimesed põllusiilud hõreda loometsa alla, sai maaviljelus loodusmajanduse asemel peamiseks elatusalaks varasel rauaajal ümbes 2500 aastat tagasi. Sellesse aega kuuluvad varajasemad Muuksi ümbruse kivikirstkalmed,.mis olid paigutatud väljakurnatud viljelusmaale. Meie ajaarvamise alguseks olid Lahemaal välja kujunenud kolm asustuskeskust: Kahala, Palmse ja Vihula. Vanim ja suurim neist oli Kahala, kus nüüdisajani on säilinud üle saja kalme. Arvatakse, et Muuksist pärinevad ka Vatku – Palmse asustajad. Meie ajaarvamiase algusest on alles jäänud esesmeterikkad suured tarandkalmed. Neisse kogunes korduvate matmistega hulk töö- ja tarberiistu, relvi ja ehteid. Üksiktalud metsadesse ja kalameeste külad mereranda rajati muinasaja lõpul, elu jätkus iidsetes külades pangaserval. Rauaajale iseloomulikke kindlustatud asulakohti ja suuri linnuseid Lahemaal ei ole. Meie ajaarvamise algussajandeil rajatud Muuksi ja hilisem Vihula linnamägi on siiski esindamas kunagisi kaitserajatisi.
Tagasi muinasaega ulatuvad ka Eesti rehielamu juured. Neoliitikumi, noorema kiviaja kalurid-kütid elasid püstkojas. Esimestele põllumeestele andis peavarju tulekollet ümbritsevale neljale rõhtpalkseinale toetuv katus. Peagi võeti kasutusele lae ja kerisahjuga saunataoline elamu, millel tuli hakata täitma ka rehe ülesannet, sest vili vajas kuivatamist.
Meie rahvakunsti nii suulises loomingus kui tarbeesemete kujunduses on palju iidset, mille algtähendus ja -sisu on ammugi unustatud. Olgu see siis maaharimise viljakusmaagia väljendus – taimornament, või totemismi ulatuv peremärk – sugukonna esivanemaks peetud looma tunnus. Küttide metsloomakujutis asendus põlluaharimisele üleminekul hobusekujutisega. Lahemaaltki meenuvad hobusepead talukatuste aknalaudadel või õllekannude kõrvadel. Tänapäeval ainult kaunistus, kuid veel möödunud sajandil oli neil maagiline tähendus. Rahvausund püüdles kokkuleppele loodusjõududega. Elusolenditena ei nähtud mitte ainult loomi, hingestatuina mõisteti ka kive ja puid. Kultustoimingutega seostusid püha allikas, jõgi, kivi, puu või trve metsaosa. Püha tähendas puutumatust. Rahvuspargis on säilinud mitmed kultuse- ja ohvrikivid ning isegi ohvripuu Ilumäe pangaveerul.
Lahemaa loodust hakkas inimene oma käe ja näo järgi muutma üle 2500 aasta tagasi. Raud lõi varsti tingimused metsaraideks ja aleviljeluseks. Oma osa nõudsid ka koduloomad: tarastati karja- ja heinamaid. Inimese ja looduse koostööna kujunesid loopealsed ja puisniidud – pideval kasutamisel tasakaalustunud poollooduslikud kooslused. Metsa raiumisega rikuti õhukese mullaga paealade veereziimi. Põlluks kõlbmatutena jäid need karjamaadeks, kus levisid kadakad ja rohttaimed. Neil loopealseil ehk alvareil on mõned steppidele iseloomulikud taimeliigid. Ka siin ilmneb suvine taimede puhkeperiood ning talvine tugev külmakartus. Nüüdisajal kipuvad vanade viljelusviiside sünnitatud loopealsed ja puisniidud hävima. Lahemaal säilivad need ainult järjepideva hoolduse, vastavalt mõõduka karjatamise või niitmise läbi.
"Lahemaa rahvuspark". Arne Kaasik ja Edgar Kask
No comments:
Post a Comment