Lahemaa kivid

Majakivi

Jaani-Tooma Suurkivi

Lahemaa on rikas paest ja paepealsetest, veest ja merest, metsast ja nõmmedest. Lahemaa on rikkaim... kividest. Kive leidub rannavees ja karidena kaugel meres. Kivid on kohati metsas ainsaks aluspinnaks männijässidele, kivid on karjamaal, kivid on põllumehe põlisvaenalsed, kividest on rikas õu ja külavahetee. Kive on väikesi ja suuri, üsnagi aukartustäratavaid rahne, nimega ja nimetuid.

Üksnes Lahemaa hiidrahnude nimistu on mõjukas. Siit leiame Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi, Tiirukivi, Ojakivi, Vana-Jüri Suurkivi jne. Mõnikord pole külaalused rändrahnud meres küll kuigi esinduslikud, kuid neil on erisugune tähendus - nende alt on toodud õdesid ja vendi rannalastele (Titekivi Mustojal, Suurkivi Altjal). Kadakate vahel kulgevad paekiviaiad tähistavad kunagisi krundipiire ja karjatänavat. Kivikirstkalmed on kaugete esivanemate elu ja surma tunnistajad. Kuulsad Näljakangrud Palmse mõisa lähedal on ammuste aegade elu meenutajaks.

Palmse pargis on suur rühm teravatahulisi sammaldunud rabakive - Kloostrikivid. Rahvasuu pajatab metsaservale tukkuma jäänud kuradeist, kes kloostrimetsa nunnasid kimbutamas käinud, viimaste lahkudes Palmsest aga metsaservale kogunenud ja tegevusetusest kivistunud (nunnaklooster kolis Palmsest ära 15. sajandil).

Palmse mantee ääres on Huntkivi. Legend jutustab tütarlapsest, kes eelistas vastu tahtmist abiellumisele muutuda metsloomaks. Lähermal silmitsemisel paistabki kivi pruudipärga kandva lamava hundina.

Näljakangrud - pärimuse järgi kuhjatud need näljahädas pärisorjade poolt 1695-1697 Suure Nälja ajal tasuks mõisast saadud vilja eest (koristati mõisa põlde kividest).

Kivikülv Käsmu metsas on umbes 4000 aasta vanune. Sammaldunud kivid asetsevad kohati üksteises kinni. Kivisillutised on tekkinud murdlainete ja rüsijää toimel.

Allikad: F. Nõmmsalu, "Lahemaale sündis rahvuspark", Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 97 lk

H. Viiding, "Lahemaa kivid", Tallinn: Valgus, 1981, 80 lk.

MÕISAD - Kuldne Sirge

VIHULA

Arhitektuuris stiil – Neoklassitsism. Härrastemaja vanem, mantelkorstnaga osa on ehitatud 1760-80. a. von Helffreichide omandiajal. Pärast mõisa üleminekut 1810. a. von Schubertitele laiendati härrastemaja mitu korda, 1880. a. lisati kolmekorruseline tiib ja kujundati kogu hoone ümber historitsistlikus laadis. Kõrvalhooned on enamasti pärit 19. sajandist (ait, tall- tõllakuur, viinavabrik, keldrid ), baroklike joontega Tagamõis 18. sajandist. Suur inglise stiilis park saarterohke paisjärvega.

SAGADI

Arhitektuurisstiil – Klassitsism. 1684-1919. a. kuulus mõis Fockide suguvõsale, praegune rokokoodekooriga härrastemaja ehitati 1749-1753 Peterburi arhitekti Rastrelli projekti järgi. Selle barokkstiilis häärberi juurde kuulusid stiilsed majapidamishooned väljaku külgedel, värav- kellatorn ajanäitajaga ja suurejooneline park, 18. saj. lõpul lisati juurdeehitus ja klassitsistlik fassaad. 1918. a. mõisale kuulunud 52 ehitisest on taastatud 17. Suur mõisapark tiigi ja viljapuuaiaga. Härrastemajas on eksponeeritud mõisajärgne interjöör, mööbel, jahirelvad, -trofeed ja topised. Renoveeritud ringtallis asub Metsamuuseum.

PALMSE




Arhitektuurisstiil – Barokk. Arhiivsetes ürikutes on Palmset kui asukohta esmakordselt mainitud 1287. a. Taani kuninga Valdemar II poolt sõlmitud maade kinkelepingus Tallinna Püha Mihkli kloostrile. 1348. a. oli Palmses kloostrile kuuluv mõis ja 1510. a. müüs kloostri abtiss Elisabeth Brink mõisa ära. Palmse mõisa areng ja ulatuslik stiilne väljakujundamine on seotud Pahlenite suguvõsaga alates 1673. a. Barokkstiilis mõisahoone ehitati 1753. a., 19. saj. laiendati seda suure tiibhoonega.


Allikad: Enn Tarvel, "Lahemaa ajalugu", Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 234 lk.
H. Sirel, V. Ranniku, "Palmse õpperada", Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 22 lk.

RAKVERE

VANALINN

Rakvere linna vanim asustus paiknes praegusel Teatrimäel. Rahvapärimuse järgi asunud siin kunagi kauges minevikus linnavärav, mida valvasid kahel käpal kõndivad karud. Verejanulised loomad ei lasknud kedagi läbi. Vaid südapäeval, kui päike kõige kõrgemal, eemaldunud karud väravast ja siis pääsenud talupojad oma kauba- ja andamikoormatega linna ja linnusesse. Millegipärast kutsutud siis paika Põrguväravamäeks.

Teatrimäel elasid karjakasvatajad ja põllupidajad juba I aastatuhande esimesel poolel. 14. sajandi alguseks oli muistsest asulapaigast saanud kaubitsemiskeskus. Üha enam koondus asulapaika ka käsitöölisi ja nii hakkas kujunema linn, mis sai 1302. aastal privileegid - Lübecki õiguse. Linn kandis siis nime Wesenberg.

16. sajandi esimesel poolel asus teatrimäel frantsiskaani mungaordu klooster, mille müüridest osa avastati arheoloogiliste kaevamiste käigus. Esialgu Tallinnasse kavandatud klooster rajati Rakverre 16. sajandi esimese kümnendi lõpul ja hävis juba Liivi sõjas 1559. aastal.

17. sajandil kujundati kloostri asupaigast Rakvere mõisasüda. Rakvere mõis on kuulunud kolmele aadliperele: Brederoded, Tiesenhausenid ja Rannenkampffid. 1919. aastal mõis riigistati ja 19. sajandi keskel ehtatud häärberist sai nüüd rahvamaja, hilisem teatrihoone. (teatrimaja avati 24. veebruaril 1940. aastal piduliku aktuse ja balliga). Üle aasta saab Rakvere Teatri eestvedamisel teoks populaarne teatrifestival Baltoskandal.

Lauluisa Kreutzwald, rahvaeepose "Kalevipoeg" koostaja, on pärit Lääne-Virust Jõeperest, üles kasvanud Rakvere külje all Kaarlis ja õppinud linna kahes koolis. Tema mälestussammas püstitati 1937, kui möödus 55 aastat selle kuulsa eestlase surmast ja ühtlasi 75 aastat "Kalevipoja" ilmumisest.

Pronkstarvas Vallimäe loodenurgal (skulptor Tauno Kangro) avati rakvere linna 700. juubelisünnipäeval 2002. aastal. Tarvas on 5 m kõrge ja seisab graniitalusel, mille külgedelt saab lugeda olulisi andmeid Rakvere ajaloost, ühtlasi leiduvad seal skulptuuri heaks annetusi teinute nimed. Tarva kuju asub siinsel kõrgel valliserval muidugi seetõttu, et muistsete eestlaste linnus Vallimäel kandis Tarvanpää nime.

Rakvere Vallimäel on aegade vältel olnud mitu linnust: Tarvanpe (puitlinnus, pole midagi säilinud, Wesenberg (13. saj taanlaste kivilinnus, Wesenberg - Tarvanpää alamsaksakeelne tõlge). Rakvere linnuse kui sõjalise kindluse ajalugu jõudis lõpule 17. saj alguses. Ulatuslikumad renoveerimistööd algasid aga alles aastal 1975.

Rakveres on toimunud Kalevipoja ja Rooma lepingute ettelugemine, Eesti meeste tantsupidu, ülemaailmse tähtsusega spordiüritused.

Odette Kirss, "Jalutaja teejuht", Rakvere, Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2007, 167 lk (kasutatud 7-24 lk).

KÄSMU

• Käsmu on kõige rändrahnurikkam piirkond kogu Euroopas. Roheline männimetsaalune on täis külvatud kõikvõimalikus suuruses ja eri kujuga rahnusid.
• Käsmu õnnekivihunnikusse on aastakümnete jooksul oma kivikese visanud tuhanded inimesed, mistõttu hunnik meenutab juba mäge. Alguse aga olevat saanud traditsioon sellest, et merelt saabuvad mehed kraapinud iga kord kivi sisse nime ja kuupäeva ning visanud kivi siis õnne saamiseks hunnikusse.
• Ega Käsmut asjata kaptenitekülaks kutsuta - Käsmust on sirgunud kümneid merekapteneid, kes ka suurtel ookeanitel seilanud. Tsaari-Venemaa üks kahest suurimast kaubalaevastikustki oli Käsmu oma. Käsmu oli isegi sedavõrd tuntud meresadam, et esimese vabariigi ajal Tallinna kõrval ainsana laevaahtritel kodusadamana ära märgiti.
  

PÄRISPEA

• Eesti põhjapoolseim mandripunkt on Purekkari neem Pärispea poolsaarel.
• Nagu enamikul Eesti poolsaartel ja rannikualadel, nii paiknes ka Pärispeal nõukogude perioodi sõjaväelinnak. Seal on tänini ohvitseride endised eluhooned, mis kõrguvad mahajäetult ranna lähedal.
• Hara laht Loksa all oli nõukogude allveelaevade süvasadam. Praeguseks on sadamakompleks rüüstatud.
  

JUMINDA

• Juminda poolsaare tipul on kaldale kettidega kinnitatud mitu suurt sõjaaegset meremiini (need on tühjad ja kahjutuks muudetud). Miinid ning ausammas nende vahel sümboliseerivad 1941. aastal toimunud laevakatastroofi. Sõjaväelaste ja varustuse Tallinnast evakueerimisel toonasesse Leningradi sõitis suur osa laevakaravanist Soome lahte paigutatud miinide otsa.
• Juminda poolsaart kutsutakse liikuvaks poolsaareks, sest selle neeme tipp on pidevas liikumises. Suured rahnud poolsaare tipuosal põrkuvad lainetuses üksteise vastu ja vahetavad pidevalt asukohta. Sestap muudab neem pidevalt kuju, nii tormide kui jäämineku ajal.
• Nõukogude ajal asus Juminda neemel üks suurimaid raketibaase, kust hoiti silma peal kogu Skandinaavia kohal toimuval lennuliiklusel. Vene vägede Eestist lahkumisel mineeriti ja uputati kogu raketibaasi territoorium ning selliseks on see jäänud praeguseni. Samas pidavat olema üks koht, kus väikese maalapi peal ka käredaima külmaga lumi ära sulab. Arvatakse, et seal podiseb maa all endiselt mingi reaktor või jõuallikas, mis pinnast soojendab.

Allikas: Marko Kaldur, "Avastades Eestimaad", Tallinn: Varrak 2005, 150 lk (kasutatud 53-76)