Arhitektuuris stiil – Neoklassitsism. Härrastemaja vanem, mantelkorstnaga osa on ehitatud 1760-80. a. von Helffreichide omandiajal. Pärast mõisa üleminekut 1810. a. von Schubertitele laiendati härrastemaja mitu korda, 1880. a. lisati kolmekorruseline tiib ja kujundati kogu hoone ümber historitsistlikus laadis. Kõrvalhooned on enamasti pärit 19. sajandist (ait, tall- tõllakuur, viinavabrik, keldrid ), baroklike joontega Tagamõis 18. sajandist. Suur inglise stiilis park saarterohke paisjärvega.
SAGADI
Arhitektuurisstiil – Klassitsism. 1684-1919. a. kuulus mõis Fockide suguvõsale, praegune rokokoodekooriga härrastemaja ehitati 1749-1753 Peterburi arhitekti Rastrelli projekti järgi. Selle barokkstiilis häärberi juurde kuulusid stiilsed majapidamishooned väljaku külgedel, värav- kellatorn ajanäitajaga ja suurejooneline park, 18. saj. lõpul lisati juurdeehitus ja klassitsistlik fassaad. 1918. a. mõisale kuulunud 52 ehitisest on taastatud 17. Suur mõisapark tiigi ja viljapuuaiaga. Härrastemajas on eksponeeritud mõisajärgne interjöör, mööbel, jahirelvad, -trofeed ja topised. Renoveeritud ringtallis asub Metsamuuseum.
PALMSE
Arhitektuurisstiil – Barokk. Arhiivsetes ürikutes on Palmset kui asukohta esmakordselt mainitud 1287. a. Taani kuninga Valdemar II poolt sõlmitud maade kinkelepingus Tallinna Püha Mihkli kloostrile. 1348. a. oli Palmses kloostrile kuuluv mõis ja 1510. a. müüs kloostri abtiss Elisabeth Brink mõisa ära. Palmse mõisa areng ja ulatuslik stiilne väljakujundamine on seotud Pahlenite suguvõsaga alates 1673. a. Barokkstiilis mõisahoone ehitati 1753. a., 19. saj. laiendati seda suure tiibhoonega.
Allikad: Enn Tarvel, "Lahemaa ajalugu", Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 234 lk.
H. Sirel, V. Ranniku, "Palmse õpperada", Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 22 lk.
No comments:
Post a Comment